Mis on hüpnoos?

Hüpnoos on  teadvuseseisund, kus inimese alateadvus on vastuvõtlik muutustele ja sisendustele. Tegelikult oled sa iga päev endale teadvustamata hüpnoosis - kui sa hakkad hommikul ärkama ja  õhtul vahetult enne uinumist. See on igati turvaline une- ja ärkvelolekuvaheline seisund, milles viibides on su keha lõdvestunud, kuid ligipääs alateadvusele on soovitud sisendusteks ja muutusteks avatud. Sa näed ja kuuled kõike ning ei "kao" kuhugile ära. Sa kuuled kõike, saad end vajadusel liigutada ning rääkida. 

Mis on hüpnoteraapia?

 Hüpnoteraapia koosneb ühes osas vestlusest/coachingust ja teises osas hüpnoosist.   Hüpnoosile eelneva vestluse käigus selgitame välja probleemi võimalik põhjuse, seame paika eesmärgi ja soovitud tulemuse ning lepime koos kokku sisendused ning edasised sammud. Seejärel on hüpnoosi osa, milles su keha lõdvestub ja kriitiline meel puhkab ning tänu sellele saab muuta soovimatuid käitumismustreid ning sisendada eelnevalt kokkulepitud toetavamaid mõtteid.

Hüpnoos ja neuroplastilisus

Hüpnoosis kasutatakse sügava lõdvestuse seisundit, et pääseda ligi alateadvusele ja muuta seal olevaid mõtteid ning käitumismustreid. Kui inimene on hüpnoositavas seisundis, on tema meel avatum uutele mõtetele ja ideedele. See võimaldab hüpnoterapeudi mõjutamisel kujundada uusi neuroloogilisi ühendusi, mis omakorda võivad viia soovitud käitumismustrite muutumiseni. Neuroplastilisuse kontseptsioon pakub selgitust sellele, miks hüpnoos võib olla tõhus vahend erinevate eesmärkide saavutamiseks alustades stressi leevendamisest ja lõpetades harjumuste muutmisega. 

2018. aastal viis Stanfordi ülikool läbi uuringu, kus skaneeriti osalejate aju enne ja pärast hüpnoosi seansse. Tulemused näitasid selgeid muutusi ajupiirkondades, mis on seotud tähelepanu, mälu ja emotsioonidega. See kinnitab, et hüpnoosil on otsest mõju aju neuroplastilisusele.

 


Soovin, et saaksid end tunda maksimaalselt turvaliselt ja hoitult. Terve hüpnoosiseanss  on mõistagi konfidentsiaalne ning mina hinnanguid kellelgi ei anna.      

  

Terapeut on hüpnoosiseansi ajal justkui sinu auto tuled, mis näitavad ja valgustavad teed, kuid Sinu enda käes on rool.

Hüpnoteraapiaga võid abi saada nt:

  • hirmud (avalik esinemine, ussid, ämblikud, hambaarst, lendamine jne)
  • ärevus
  • stress
  • soov elus edasi liikuda
  • uni
  • enesekindluse kasvatamine
  •  sõltuvused
  • motivatsiooni kasvatamine 
  • osad terviseprobleemid
  • rahauskumuste muutmine
  • minevikusündmustest lahtilaskmine
  • jpm

Lihtsalt võta minuga julgelt ühendust ja arutame su mõtted  läbi! 


 Muutused on päriselt võimalikud!



  • On oluline meeles pidada, et hüpnoos pole  siiski imevahend - inimesel peab endal olema siiras soov ja tahtmine selleks muutuseks ning valmisolek endaga tööks. Kuid kindlasti  annab see suurepärase alguse kätte, aidates üles leida jõu sinu enda seest ning muuta takistavaid mustreid!  

  •  Kuna kõik muutused on erinevad protsessid, siis iga mure leiab ka erineva ajaga lahenduse. Mõnel juhul on muutus tunda kohe pärast esimest seanssi, teisel juhul võib vaja minna mitut kohtumist. Väga palju oleneb probleemi sügavusest ja inimese soovist selleks muutuseks.
  • Hüpnoos ei sobi epilepsiat ega skisofreeniat põdevatele ning südameprobleemidega inimestele.


Hüpnoteraapia hind:

 Seanss kestab ~1.5 - 2 tundi

  • ~1-1.5 h on vestlus/coaching
  • ~20 min hüpnoos

  Seansi hinnaks on 100 eurot. Hinna sees on ka lindistused meie vestlusest ja hüpnoosist, mida hiljem kuulata saad. Lisaks saadan ka kirjaliku kokkuvõtte. 


Mõned levinud hirmud ja küsimused seoses hüpnoosiga

Kas hüpnoos on nõiakunst või maagia?

Hüpnoos on tegelikult teaduslikult tõestatud seisund, kus inimese tähelepanu suunatakse teatud viisil, et suurendada vastuvõtlikkust soovitud muutustele. See on psühholoogiline seisund, mitte maagiline või müstiline nähtus. Küll aga mõjub hüpnoos ainult siis, kui klient on koostööaltis ja soovib positiivset muutust.

Kas ma kaon hüpnoosi ajal kuhugi ära?           

Ei. Sa otseselt ei kao seansi ajal ära, lihtsalt su keha on mõnusalt lõdvestunud. Sa oled teadlik sellest, mis sinuga toimub. Seansi lõpus loeb terapeut su nö üles ja sa jätkad oma tavapärast päeva.


Mis toimub hüpnoosi ajal ja kuidas see toimib?


  • Lõdvestumine ja keskendumine: Hüpnoos algab tavaliselt lõdvestumisega. Inimene juhatatakse vaatama enda sisse, ignoreerides väliseid segavaid elemente.
  • Kriitilise meele vähendamine: Kriitiline meel on see osa meie mõtlemisest, mis analüüsib, hindab ja filtreerib informatsiooni vastavalt meie uskumustele ja ootustele. Hüpnoosiga väheneb kriitilise meelega seotud aktiivsus, võimaldades alateadvusel vastu võtta uusi mõtteviise või mõtteid.
  • Suurenenud sugestiivsus: Hüpnoosis muutub inimene sugestiivsemaks ehk vastuvõtlikumaks terapeudi või hüpnotisööri juhendamisele. See tähendab, et inimene võib kergemini omaks võtta positiivseid mõtteid, mis aitavad lahendada probleeme või muuta käitumist. Sugestsiooni sisu lepitakse hüpnoosile eelneva vestluse ajal kokku. Inimene ei võta vastu sisendusi, mida ta tegelikult ei soovi.
  • Kujutlusvõime aktiveerimine: Hüpnoosis kasutatakse sageli kujutlusvõimet, et luua positiivseid kogemusi või kujutada ette soovitud muutusi. See võib hõlmata visuaalseid, kuuldavaid või tundlikke elamusi, mis aitavad tugevdada terapeutilisi eesmärke.
  •  Seansi lõpus toob terapeut sind hüpnoosist välja.

Kas hüpnoos aitab suitsetamist maha jätta?

Jah, kui klient on valmis sellest loobuma, siis võib see  selleks väga hea abivahend´olla.

Kas ma kaotan enesekontrolli hüpnoosi ajal?

 Kogu kontroll on terve seansi ajal sinu käes. Sa saad rääkida, silmi avada, liigutada jne. Saladusi sa välja ei räägi, kui sa seda ei soovi.